Hej hej! =)

5 kuud, 8 päeva ja umbes 7 tundi on möödunud hetkest, mil ma astusin Viiupesa uksest sisse ning preili Lill surus mulle näkku oma kalli Macikese, avatuna veebilehelt, mis teatas, et Lund ootab mind. 3 päeva ning 6 ja natuke tundi olen ma siin juba kohal olnud. Esmamuljete jagamisega on nii, et kui ainult saaks, siis räägiks iseenda jutule peale - mitmekordselt! Ja et mitte vabandustega koonerdada, siis senini ei olnud mul kodus netti (ega pidanud ka tulema enne augusti lõppu, aga ennäe, ühendus siin nüüd igatahes on).

Ega minu saabumised ju iial sekeldusteta möödu. Alustagem siis sellest, et olin hoolikalt jätnud apteegis ja pangas käimise Tallinnas viimasele hetkele enne äralendu ning siis ilmnes, et minu soovitud ravimit ei tehta juurde enne järgmist aastat ning minu väljavalitud pangakontor avatakse alles tunni aja pärast... Siiski lõpp hea, kõik hea, ning sain siiski mõned Rootsi kroonid taskusse. Sellega meie lugu ka lõpeb.

...Mitte! Sest lugu siis ju alles algab. Suured tänud Tarmole ja Riinale, kes mind Saaremaalt Tallinnasse transportisid, öö- ja söögimaja pakkusid ja lennujaama sõidutasid. =) Seal olid veel mulle lehvitamas Trinza, Mammu ja Priit (kes mängis väga õnnestunult Janza osa ja poetas efektselt ka mõned võltspisarad). Turvakontroll viskas minema mu kohupiimakreemi, süda tilkus verd... No te teate ju, kuidas ma toidu äraviskamisse suhtun. Lend ja rongisõit läksid ilusti... Ära tasub mainida ilmselt see, kuidas ma pärast (mokk töllakil, teadagi, miks...:P) läbi Kopenhaageni lennujaama marssisimist suutsin piletiautomaadist taani keeles rongipileti osta. :D Ja siis sõitsin ma Lundi, ise mõeldes: ära nüüd palju pilguta, sest enam iial ei saabu Sa Lundi esimest korda!

Kas te kujutate ette linna, mis ei olegi nagu linn? Hooned on kesklinnas pärit keskajast ning seega ehitatud kivist, ning äärelinnade majakesed punastest tellistest - ühes sellises elan ka mina, nagu näha blogi päises olevalt pildilt. Minu toa aken on ülakorrusel vasakul küljel, see tagumine... ;) Ja siin on nii roheline ja avar! Eks hulgalised rattateed anna ka tänavatele omajagu ruumi juurde. Igatahes võib Google Mapsi abil Lundis ringi jalutada, kui street view'ni sisse suumida. Inimesed on lahked ja naeratavad, täpipealt nagu tädi Astridi juttudest mulje on jäänud. =) Minuga koos elavad veel kaks poissi Hollandist, üks Saksamaalt ja üks Rootsist ning üks tüdruk, keda olen vaid 5 minutit näinud ja seega ei tea temast midagi. Vähemalt üks elanik (kuuldavasti samuti tüdruk) peaks vist veel saabuma, aga ma ei tea, millal. Igatahes tunduvad kõik olemasolevad toredad - hollandlased ja sakslane on parajad peoleod ning rootslane teeb palju süüa. :P

Käin rootsi keele sissejuhataval kursusel, kahjuks kestab see ainult veel järgmisel nädalal, nii et ilmselt päris C1 tasemele veel ei jõua... Täna räägiti meile rootsi filmist ja muusikast. Muusika lektor oli eriti lahe, tal oli ukulele kaasas ning me laulsime mõningaid rootsi rahva- ja peolaule ning ABBA Ring Ring'i. Rootsi keeles, muidugi mõista. Igatahes fakt, mida mina ei teadnud, aga nüüd tean, on see, et bänd nimega Europe (kes siis Final Countdown'i nimelist laulu ei teaks) on samuti pärit Rootsist. Aa, ja teine asi, et Rootsi on maailmas kolmandal kohal olev muusika eksportija (esimesed muidugi USA ja UK).

Ma elan linna ääres ja ülikooli peahoone juurde jõuan veidi vähem kui 25 minutiga (jala). Peaks vist ratta soetama, aga nagu ikka, lükkan sellised pisut ebameeldivad tegevused pisut kaugemasse tulevikku, kuniks mõni sundolukord mind siis tabab ja rabab ning olemise kokkuvõttes veel topelt ebameeldivaks teeb. :D Teisest küljest on käimine hea trenn. Jooksma ei ole ma veel jõudnud, ehkki häid kohti siin linna ääres on selleks kuhjaga. Vahest teen seda homme - nimelt on mul vaja oma uued jooksupüksid sisse õnnistada! Jap, sattusin täna jutlema ühe neiuga, kes on samuti poolmaratone jooksnud, ning jõudsin järeldusele, et võtan ise ka veel mõne sellise ette ning selleks ei saa ju ometi mingite ebaprofessionaalsete pükstega valmistuma hakata!

Muidu sisaldas tänane päev IKEA-s käimist - minu jaoks esmakordne üritus. Tõepoolest, asjad on seal megaodavad, aga suures osas täitsa kobedad, nii et mul hakkas suisa kahju, et meie majas juba praktiliselt kogu kraam olemas on. Siiski ostsin asju nagu fliispleed ning PADI. Padjaga oli selline lugu, et saabumise päeval, mis oli ka ametlik Arrival Day, müüdi kooli juures padja-teki komplekte, mille mina ka hoogsalt soetasin, et MITTE veeta oma esimest ööd Lundis sama mannetult, kui see oli kord Londonis (ehk siis püksid pea alla ja mantel tekiks...). Väsitavaid registreerimisi ja muidu seiklemist täis päeva lõpus viimaks koju jõudes aga avastasin, et teki-padja kombost oli puudu selline oluline tegelane nagu padi. Juhhõissa, mis te õige arvate, kui tigedaks see mind ajas - arvestades, et ma olin juba väsinud, üksildane, just käinud kõige kallimas toidupoes jne jne... Igatahes kostis minu iss selle peale, et küllap saan ma lõpuks omale hoopis palju parema padja, ja võin nüüd ausalt kinnitada, et nii see ongi - ta on mul nimelt MADE IN ESTONIA! =) Nii et täitsa kodune uni tuleb ju sedasi.

Noh, nüüd on igatahes see post juba kole pikale veninud. Ma võin veel jagada seda, et kui ma oma kolaga uue kodu uksest sisse olin mahtunud, selgus, et minu toakeses elab juba (veel) keegi... No tüüpiline, millal ma enne kuskile sujuvalt olen sisse kolida suutnud? :D Niisiis esmamulje, mille mina oma uutele majakaaslastele jätsin, oli türann, kes tõstab teise inimese toast välja... :D Noh, tglt oli majaomanik siin midagi segi ajanud seoses minu saabumise ajaga ning see poiss pidi tglt juba eelmine nädal välja kolima. Ta hakkab Austraaliasse bioloogia doktoriõppesse minema, aga viisa saabumine viibis ja sellepärast ta siis veel läinud ei olnudki... st olegi, sest ta oli väga kena ja kolis keldrikorrusel olevasse vabasse tuppa, ehkki ma ütlesin esialgu, et võin ise seal ju mõned päevad magada. Igatahes tänasin ma teda ohtrasõnaliselt ja andsin talle lohutuseks Eesti šokolaadi.

Tänaseks kõik - homme plaanin teha suurema tiiru normaalsesse toidupoodi, käia jooksmas, tegeleda natukene kodust kaasavõetud lõpetamata asjadega ning õhtul olen soovijatele skaibis kättesaadav. Kui mitte kõnelusteks, siis klahviklõbistamise teel suhtlemiseks vast ikka. Seda ma luban, sest nii seisab esimesel real neist 7 käsust, mille Jaanika mulle kaasa andis. ;)