Äärelinna idüll

Tarvitseb mul vaid jalutada paarsada meetrit lääne poole, kui juba olengi Lundi linnast väljas... Enamasti käin seal jooksmas, aga täna - korilemas. :) Tegelikult tahtsin alguses minna ühte peaaegu-et-parki, kus olin näinud kollase ploomi puud, ent avastasin, et see asub ikkagi kellegi aias ja üldse siblis seal väga palju inimesi ringi, nii et loobusin ka mõttest väljapoole aeda maha kukkunud ploomikesi korjata. Patseerisin niisama natuke edasi, kui meenus, et nägin ükskord jooksurajal ka mõnd mahakukkunud ploomi... Mõeldud, tehtud! Lõpuks korjasin neid sealt oma paar kilokest. Taas Lundi piiri ületades mõtlesin, et sihuke see äärelinna elu siis ongi - ja pole üldse paha. Elad oma nunnus majakeses ja kui tahad, jalutad "maale"... Idüllimull lõhkes pauguga, kui minuga samal ajal jõudsid koju meie idapoolsed naabrid, kel on ÄÄRMISELT jonnivad ja karjuvad lapsed. Ohhhhhhh, õudust...

Aga tegelikult ei hooli ma sellest põrmugi, sest mul on nüüd pimedamateks aegadeks kolm purki ploomimoosi! :) Pluss üks kohe söömiseks, pluss üks talvevaruõunamoos. Vaja vist majaomanikule öelda, et hakaku keldrit kaevama... ;) Ma ei imestaks, kui hakkakski. Nimelt saabus ta eile õhtul koos oma pojaga siia ning nüüd on nad päev otsa ringi mütanud ja kõike parandanud ning meilt muudkui uurinud, kuidas saaks siin elamist ikka paremaks ja mugavamaks teha. Hea, et on olemas Stefan, sest kui mina jokutasin, et ei oska nagu ülemise korruse vannitoa suhtes midagi tahta, siis tema poolt tulid ettepanekud muretseda sinna mõned riiulid ning normaalse pikkusega kraan (praegu on umbes selline, et käsi pestes pesed ühtlasi ka kraanikaussi).

Ega ma vist ei olegi veel pajatanud, milline meie elamine õieti välja näeb? Fotokat mul ju pole, nii et üritan sõnadega maalida. Väljastpoolt on meie maja täpipealt nii nunnu, nagu blogi päises näha (kuna mõnedki on juba segadusse sattunud, siis mainin ära, et pildil see vasakpoolne, e s i p l a a n i l olev;). Meil on kolm korrust. Üleval elame mina, Stefan (sakslane) ja Sânne (hollandi poiss), meil on oma vannituba (no tehniliselt võttes siiski vist rohkem WC, kuna dušši ülal ei ole... aga hambaid pesta ja nägu pähe joonistada saab siin väga hästi) ja ka üks kolikamber tekkide jm-ga. Esimesel korrusel on köök, elutuba, suur vannituba ning Elini (rootslane - tänan kommentaari eest, et esimeses trükis jäi see mainimata) tuba, pluss veel esik, pluss veel veranda. Ning Daan (ka hollandlane), Dan ja Mathilda (rootslased) (ja ÜÜRATULT palju ämblikke, tõenäoliselt samuti rootslased) elavad keldris. :D Jep, poolenisti maa all, ning need pildil nähaolevad väikesed aknad päris maapinna lähedal ongi kõik, mis neile valgust annavad... Seal keldris toimuvad ilmselgelt kahtlased asjad. Aga meie, ülemklass, ei taha sellest enamasti midagi teada. :D

Siiski tuleb meil aeg-ajalt sinna minna, sest keldris asub ka pesuruum, ning nii ülemklass me ka ei ole, et mustakssaanud riiete asemel kogu aeg uued ostaks. Lisaks on keldris veel üks dušš ja WC ning üks pisikene pugerik tuba, mis on enamjaolt täis igasugust kola, ent mis aeg-ajalt on sellegipoolest osutunud külalistetoaks. Aga ta on inetu ja kõle, torusid täis jm, nii et pigem oleme rahvale soovitanud elutoa diivaneid. Ning meie kaheksas pereliige on Arvid, samuti rootslane, ning tema elab  tegelikult GARAAŽIS, mis annab meile loomulikult palju häid mõnitamis- ja naljavõimalusi (nt et ta on tegelikult rohkem nagu koduloom, või et kuna ta tehniliselt võttes ei ela meie majas, siis pole tal vaja ka meie köögis töllerdada, tehku lõkke peal süüa jne). :D Vot niimoodi maksimeeritakse maja väljaüürimisest saadavat kasumit! Lõppeks on meil ka pisike aiake jalgrattaparkla ja -kuuri, ühe õunapuu ja ühe kultuurpõldmarjapõõsaga. Ja sedasi me siis end siin sisse seadnud olemegi. :)