Mammut

Tereeeeeeeeeee siit vabade inimeste vabalt maalt, kus ma eile õhtust saadik resideerun! :P

See tähendab siis, et eksamimöll on selleks korraks (märtsi alguseni) jälle läbi. Kool hakkab aga alles teisipäeval, nii et sisuliselt saan kuus päeva teha just täpselt seda, mida ise tahan - ilmselt te saate kõik aru, kui HARULDANE see on! :) Ma kavatsen joosta, lugeda, koristada, kokata... Mõne filmi vaadata... Jahh, nääd, inimene ei teagi kohe, mida kõige selle vaba ajaga peale hakata! Olen üsna kindel, et paari päeva pärast juba tekib tahtmine siiski miskit asjalikku oma graafikusse suruda. Näiteks natukene järgmise eksami materjali vmt.

Muidu eile mulle tundus, et läks päris hästi. See oli mikroökonomeetria; aine, mida vist mitmeski postituses olen hullupööra kiitnud nii sisu kui õpetaja pärast. Mu ettevalmistus oli põhjalik ja, nagu ikka, viimse minuti pealt täpselt ära plaanitud, nii et eksamile jalutades lugesin veel viimast korda märkmetest tehtud märkmeid. :) Aga hea oli seal istuda ja tunda, et a) küsitakse normaalseid (praktilisi) asju ja b) ma oskan enamiku kohta ka midagi öelda. Ainult et kole palju oli neid küsimusi küll - pärast kolme tundi tundsin, kuidas aju efektiivsus kolinal ninali prantsatab, ning veel tund aega hiljem hakkasin, käsi krampis, "puhtandit" kirjutama... Ainult et sellega ma valmis ei jõudnudki, vaid olin sunnitud lõpuks poolte ülesannete mustandilehed ära andma lootuses, et neile siiski suvatsetakse pilk peale visata... Igal juhul kui ma head hinnet ei saa, siis vähemalt "tean", milles asi. :P Arvestades, kuidas enamik inimesi andis ära ca 10 lehte (mitte lehekülge!) vastuseid, siis erilist lootust enne 3 nädalat midagi kuulda küll ei ole. Ja teades ennast, suudan kaheks nädalaks selle kõik unustada ning siis hakkan närviliselt iga tunni tagant õppeinfosüsteemi hinnete lehekülge värskendama, ehkki meile tuleb tegelikult automaatselt meil, kui seal mingeid uuendusi tekkinud on.

Aga niipalju siis minu senisest targakssaamisest. Uuel semestril ootavad Economic Evaluation, mis peaks endast kujutama umbes kulu-tulu analüüsi valdkondades, kus väärtust on raske mõõta (nt keskkond, tervis), ja mida õnneks võtavad ka mõlemad minu mikroökonomeetria rühmakaaslased Anna ja Codruta; ning Consequences of Demographic Change, mis on üldsegi majandusajaloo osakonna aine ning käsitleb, nagu nimigi ütleb, rahvastiku koosseisu muutustega (st läänemaailmas siis rahvastiku vananemine) kaasnevaid probleeme tööturul, tervishoiusektoris, pensionisüsteemis jne. Ja Anna võtab õnneks seda ka. :) Ning kevadel siis Master's Essay, mille teema suhtes on mul paar ideed, ent ei midagi konkreetset. Ma arvan, et algaval veerandil jõuab veel miskit välja tahuda.

Kõige vahvam asi, mida ma Lundis tagasi oldud aja jooksul teinud olen, juhtus aga eile hilisõhtul. Nimelt läksin ma Stefaniga kaasa... võrkpalli mängima! :P Noh, kõigepealt võib alustada sellest, et minek oli elamus omaette. Minu rattal on tagumine kumm jälle tühi ning ma ei olnud viitsinud õppimise vahepealt seda pumpama minna, niisiis küsisin Sânne ratast. Enne jõule laenas ta piisavalt palju kordi minu oma, sest tema  eelmine andis otsad. Niisiis oli tal nüüd uus ratas... Ainult et mitte kuigi uus. :D Kohe sellest lähemalt, aga enne veel olgu mainitud, et Stefan jukerdas oma ratta luku kallal 10 minutit ega saanud seda lahti, kuna meil on ka siin täitsa parajad miinuskraadid (ja ka 7-8 cm lund maas!). Niisiis läks tema ning küsis Daani ratast. Siis seadsime end õnnelikult minekule. Nojah, Sânne oli mind hoiatanud, et ta rattal töötab ainult kolmas käik - see ei heidutanud mind, kuna mu enda ratas on ju samasugune. Aga tema oma oli palju hullem! Ja esiratas vonkles nii hullusti, et mul oli tunne, nagu sõidaksin rattaga elus esimest korda! See oli ülinaljakas. :D Spordisaal, kuhu me läksime, asub kooli lähedal, nii et ca 4 km - pärast esimest olin ma omadega juba täiesti läbi. Kui ma keset linna, enne kolmandat (viimast) ja kõige hullemat tõusu, eeeeeriti aeglaseks jäin, pakkus Stefan, et vahetame rattad ära. (Õnneks elan siiski koos härrasmeestega, hoolimata sellest, kui nilbeid nalju nad ühel või teisel hetkel teevad.) Nii me tegimegi, ainult et Daanil on ju jube pikad koivad ja seega oli sadul minu jaoks liiga kõrgel. :D Vähemalt oli tal esimene käik, nii et kuidagi poolpüsti ikkagi sain hakkama ja kohale me jõudsime. Ahjaa, ja Daani ratas vonkles ka - ainult et pedaalidest - kogu see ketivärgendus tundus nagu kergelt mööda olevat. :D Nii et lihtne ei olnud meie elu kohe üldsegi. Hakkasin oma ratast senisest tunduvalt kõrgemalt hindama, sest olgu kui logu ja raske tahes, on ta end tõestanud siiski päris stabiilsena.

Aga mängust ka - selle võtavadki vist kõige paremini kokku Stefani sõnad positively surprised. Sest seda olin ma ise ka. Ei läinudki kõige hullemini, ilmselt on lihasmälu ikka täitsa olemas, ka pärast 5 aastat. Servidega täitsa rokkisin, aga see on alati mu trump olnud. Mõned üsna hullud pallid päästsin ka ära ja sain isegi ühe blokiga hakkama, ehkki mängisime meeste võrguga. See-eest 20-st üritusest vist üks löök tuli välja, aga eks ma võin ju end veenda, et selle saab harjumatu võrgukõrguse süüks ajada. Ning tõstja pole ma niikuinii kunagi olnud, nii et selles osas võisin täitsa rahumeeli sakkida. Täna on ülakeha lihased veidi hellad (see läheb kindlasti homseks hullemaks) ning käsivarre siseküljele ja põlvele tunnen massiivseid sinikaid arenemas... Aga ausalt öeldes ma arvan, et lähen tagasi. :) Stefan arvas ka. Vaatame, kuidas sellega edeneb. Nad käivad vahel segavõistkonnaga võistlemas ka ja tüdrukutest pidi puudus olema... :P Ahjaa, ja kõige nostalgilisem kogu asja juures oli see, et taustaks mängis mingi saksa sülditümm, mis on oma olemuselt täpselt samasugune nagu eesti sülditümm, mida ikka alati valla võistlustel lasti, ehkki sõnad olid teises keeles. :D

Lõpetuseks aga väike nali (eriti kõigile endistele ja praegustele Spice Girlsi fännidele). Kui ma siin õhtul oma treeningriietuses ringi siblisin, ütles Elin, et näen välja nagu Sporty Spice. Loomulikult ei saanud ma siis jätta tegemata Mel C tunnusliigutust ehk jalalööki kõrgele õhku... Ainult et mul olid teksad liibekate peale tõmmatud... Ja need olid juba niigi suhteliselt hellad ning vajasid asendamist... Ja siis käis üks suur kärrrr! ning noh, ma siis lähen nüüd poodlema. :D Nägemiiiiiist!