Eesti ilu Põhjamaa tuultes, vol I

Päev pärast tagasijõudmist Portost tõi Estonian Airi lennuk mulle hulganisti head Eesti kraami, mille paremad palad olid muidugi Triini ja Mammu. Läksin neile aovalgel kella kaheksaks rongijaama vastu, ise näljast sinine, sest ärkamisega oli raskusi ja süüa ei jõudnudki. Aga jällenägemisärevus mattis kõhukorinad ja hoolimata mittekõigeparemast ilmast hakkas neiukesi nähes hea ja soe. :) Võtsime esialgu suuna oma pesapaiga juurde, et kola sinna jätta ning üks mõnus hommikusöök teha. Saib! Merevaik! Kohukesed! Oh seda üüratut õnne, mis mulle sülle langes! Meiega pidid liituma veel Triini-Mammu taanlastest Erasmuse-kaaslased Belgia päevilt, aga kuna neil ei näinud saabumisega erilist kiiret olevat, siis saime üsna rahulikult võtta. Lõpuks suutsid Mette ja Dorthe ikka õige koha üles leida ning kolisid nemadki sisse. Seejärel võtsime suuna linna peale.

Taani tüdrukud olid trajektoori enam-vähem välja mõelnud ja nii patseerisime lihtsalt linna peal ringi.  Näiteks käisime kuningaplaee juures vahtkonna vahetust piilumas; ning usute või ei, aga oleks keegi meist taibanud parajal hetkel paar meetrit tagurpidi astuda, oleks saanud kroonprintsi ratta pealt maha müksida! Ilmselt oligi tema kojusaabumine ajastatud niimoodi, et läheduses viibivad inimesed oleks vahtimisega hõivatud. Ning kuna me jäime veel pärast "etenduse" lõppu veidikeseks passima ja täpsemat edasist plaani tekitama, siis saime lehvitada ka kuningannale, kes oma mustas autos kuhugi minekule asutas. Dorthe igatahes pidi pärast kumbagi intsidenti oma emale helistama ja teatama, et nägi just kuninglikku verd paari meetri kauguselt. :D

Siin võite hoolikal vaatlemisel silmata Taani printsi käsivart ja koiba, muu on ihukaitsja taga peidus. Vupsti! Ja vahtide vahitava ukse taha ta kadunud oligi.

Pärast seda jagunes seltskond mõneks ajaks kaheks. Triini läks Taani neiukestega paadituurile, samas kui meie otsisime keha ja vaimu soojendamiseks ühe toreda kohviku ning jõime kohvi/kakaod ja sõime muffinit. Üritasime üles leida seda Retro Cafe't, kuhu Trinza-Janza sügisel sattunud olid, ent see meil ei õnnestunud. Siiski, ka see koht, kuhu maha potsatasime, oli üsna retro - mitte mingi turistikas kohvik, vaid just selline väike, märkamatu ja kodune, kus kohalikud ise oma ajalehe ja kohviga istuda tavatsevad.

Kohustuslik ju merineitsiga pilti teha! :D

Nyhavn. Ilus ja värviline, ent õudne turistilõks. Kohvikuplaani tekkides olime seal, ent jubedad hinnad kihutasid meid kõrvaltänavatele luusima, ning lõppkokkuvõttes, ma arvan, saavutasime parema tulemuse. :)

Triini ja taanlased ronisid ka ühe kesklinnas paikneva torni tippu, kuhu visiidil olev Peeter Suur olla kunagi ratsa läinud, sest tsaaril ei sobi ju ometi jalakesi kulutada... Aga linnast sai sealt päris hea linnuülevaate.

Ma ei tea, kas nad teadsid torni ehitades seda ratsutavat tsaari juba oodata või mis puhul on treppide asemel kaldtee...

Muidugi mõista läksima ka Christianiasse kolama, seekord isegi veidi pikema tiiruga kui muidu, nii et sattusime ka turiste täis osast pisut kaugemale ning arutlesime, kuivõrd keegi meist oleks valmis sealset kommuunielu elama. (Mitte, et meil siin Häärberis suht-koht kommuunielu poleks. :D)

Koduteel astusime taaskord läbi Kopenhaageni suurepäraselt toiduturult ning soetasime - samuti taaskord - portsu sinimerekarpe, mis said õhtusöögil endale saatjaks kreveti-juusturisoto ja värske salati. Magustoiduks aga portvein otse Portost ja tume šokolaad otse Eestist! :P

Ise-tehtud-hästi-tehtud-restoran, vol 2.

Reede hommikupoolikuse kuni lõunase ajaga oli kahjuks niimoodi, et mina olin sunnitud veidi tegelema kooliasjadega, millega enne puhkuse algust päris ühele poole ei jõudnud. Seega lükkasin neiud uksest välja ning nemad käisid suures akvaariumis mereelukaid uudistamas. Õhtupoolikul sain nendega linnas kokku ja me läksime sööma samasse restorani, kust viie aasta eest Janza ja Mammuga elamusi noppisime, ent seekord oli natuke vähem tore, sest teenindaja, kes meiega pidi tegelema, pööras väga vähe tähelepanu ja kaalusime juba minema minna (kuigi söögisoovid olime juba ette lugenud), kuniks kõrvallaudade ettekandja meie virilaid nägusid märkas ja ise meid teenindama hakkas. Siis tuli välja, et esimene tüüp ei olnud meie tellimusi üldse köögilegi edastanud... Noh, lõpp hea, kõik hea - toidule üldiselt etteheiteid teha ei saanud. Ent siiski, kuna miskipärast oli seal restoranis ka kole jahe, otsustasime esialgse kokteiliplaani asemel hoopis kübekese Sommersby ingverisiidriga kodus tsillida. Juttu ja naeru jätkus kauemaks! Reedel jõudsime hommikupoolikul veel korra linna, lühemat sorti ostlemistuurile, ning siis pakkisime end kokku ja asusime Lundi poole teele. Enne veel tabasime natukene Kopenhaageni kunsti.