Puhkusejuttude teine osa juhtus olema selle blogi 50. postitus. Mina, kes ma hullult igasugu sünni- ja aastapäevade tähistamisest lugu pean, tegin maasikakooki ning tuunisin päikese taevas maksimumi peale. ;)
Tegelikult tahtsin lihtsalt üles märkida, et:
- ilm on ilus, kevad täie auruga väljas ning minu elu traditsioonilised kevadekuulutajad nõgesesupp ja umbrohusalat tehtud ja peaaegu ka nahka pistetud. Samuti, tõendamaks, et ma ei ole üldsegi ära rootsistunud, küpsetasin eelmine nädal väikese rukkileivakese ka, mis pälvis proovijate üldise heakskiidu. :)
- Magistritöö teema on nüüd paika pandud, sealjuures põnev nii mulle kui juhendajale - ja võib-olla kunagi mõnele veel, kui valmis saab.
- Ülehomme jooksen jälle poolmaratoni - pöidlad pihku, et põdur põlveke vastu peaks ja mind katkestama ei sunniks (sest kui on valida jooksu või enda katkestamise vahel, siis võtan siiski esimese variandi). Aga üldiselt arvan, et kui positiivse meele ja entusiasmiga peale lennata ning eesmärgiks kiiruse asemel seada mittevalutamise, siis saab täitsa hakkama. Sest kui ma terve maa ära joosta suudan, olen juba parem kui varem. Kahju ainult, et ülehomme pole jooksujärgset puudetassimist ega saunamõnusid loota nagu eelmisel aastal Lõuna-Eesti metsade keskel. :P
Ootan juba poolmaratoni muljeid kas blogisse või otse minu postkasti! :)
ReplyDelete