Eestlane olen ja eestlaseks jään!

Kas teate, mis on üks natukene räbal lugu?

Söögi- ja joogipoolis on siin kallis. Loomulikult on mul juba kaugetest aegadest olemas kogemus, et õhupuuduse ja minestuse vältimiseks välismaa poeriiulite ees seistes ei tohi hindu kunagi kalli kodumaa hindadega võrrelda, vaid ainult selle valutsiga, mis Sul parasjagu taskus... :) Siiski on murettekitav see, et suhteliselt kõige kallimate hulka kuuluvad siin sellised elutähtsad toiduained nagu juust, leib ja vein.

Tähendab, sellest leivast... ei maksa üldse rääkima hakatagi. Muidugi leidub siin Fazeri koorikleiba, aga see on veel kallite hulga ka eriti kallis. Ühe korra siiski lubasin endale, sest see on siin ainus, mis mingitpidigi Eesti leiba meenutab. Tegelikult tahaks lihtsalt MUSTA... mulda. :D Ei, siiski, leiba. Ja varsti ma seda ilmselgelt saan ka, aga mul on lihtsalt rootslastest nii kole kahju, et nende rukkileib on ikka sihuke heledapoolne ja rohkem nagu magustoidu eest. Mitte, et mulle omale ei meeldiks magusat ja soolast kombineerida - jaa, väga! Ent siiski saan nüüd aru reklaamlausest "Kui leivaisu võtab silme eest mustaks..."

Juust. Hea küll, tegelikult ostsin üle-eelmine nädal Nettost ca 8 euro eest kahekilose juustu, mis oli täiesti söödav - piisavalt, et hoolimata oma majakaaslaste pilkamisest selle juustuga vabalt enne hakkama saada, kui see ühestki otsast hallitama jõudis hakata - ent no olgem ausad, siiski mitte Valio. Sest ma olen jõudnud järeldusele, et nimelt Valio juust on maailmas kõige parem! Atleet või Gouda, mul ükskõik. Forte. Vene juust. Oehhhhh, sööge Valio juustu, inimesed, sest kõigile pole seda võimalust antud! (Valetan jälle, olen küll siin ühte Valio juustu näinud, aga loomulikult oli ka see kõige kallimate killast ja pole ma veel täinud...) P.S. Valio ei ole seda reklaami kinni maksnud! See ongi see word of mouth, maailma kõige võimsam reklaamikanal...

Ja vein. Ma räägin teile natukene System Bolagetist. Maailma üks suurimaid alkoholi importööre on... {trummipõrin, jälle} Rootsi valitsus! :D Seda seetõttu, et kangemat kui 3,5%-list alkoholi saab osta vaid riigiomandis olevast spetsiaalsest poeketist (mis on Lundi linnas esindatud vaid kolmes eksemplaris). Ja siis tuleb olla 20 aastat vana ning kui näed välja noorem kui 25, ei tohi ka solvuda, kui dokustaati küsitakse. Kusjuures baaris/pubis võib ka 18-aastane alkoholi osta. Ma ei hakka eitama, et tegelikult näeb otsast otsani peaaegu et ainult veini täis pood päris ilus välja. Eriti hea on aga see, et kuigi odavaimad pudelid maksavad ikka vähemalt 6 eurot, ei leia siit küll sellist peeti, mida Eestis odavalt müüakse. Olles proovinud siin juba nii mõndagi erinevat marki, ei ole ma veel ühegi veiniostuga siin alt läinud! Nii et igal juhul kvaliteet üle kvantiteedi... ;) Ehk siis nüüd vist jõudsin hoopis selleni, et päris hea süsteem see bolaaget! :P

Kolm toiduainet, mis praegu kohe veel pähe tulevad, millest puudust tunnen, on tatar, kandilised küpsised ja pakikohupiim. Mitte, et ma kodumaal pidevalt nii hirmus palju tatart või küpsiseid oleks sisse ajanud (nojah, vahest siis küpsistega viimane pool aastat, kui need Kalevi kastid Viiupesas nurgas seisid, läks vähe tihedamaks jah), aga ikka tahad ju seda, mida ei saa! Malmös peaks tegelikult Poola pood olemas olema, kust suur šanss selliseid asju leida, aga pole sinna veel uudistama jõudnud ja kahtlustan, et ega enne ei jõua ka, kui need mõned tatraterad ja küpsised (mis siis loomulikult kohe tordiks saavad...:P) niikuinii juba minuni on reisinud. Ja kohupiimast niipalju, et pastat siin leidub ja kuigi ta on ka suhteliselt üpris kallis, olen seda päris palju ostnud, aga nüüd tahaks ju muidugi just seda teralist, et teha kohupiima-muretainast õunataskute jaoks või "vanamoelist" kohupiimakreemi kakaoga või...

Nii et igal juhul sööge palju Eesti sööki, sööge minu eest ka, sest söök on kindlasti üks neist asjadest, mille üle ma Eestimaa puhul kõige uhkem olen! Ja minge metsa seenele ja haugake hapukurki (või no marineeritud kurki - oeh, see on ka neil siin nii hirmus magus, et sama hästi võiks niisama natuke äädikat suhkrutoosi tilgutada ja seda süüa) ja pistke purki viimased igerikud tomatid, paprikad ja muud toredad vigurid oma kasvuhoonest, millega päike enam päris hakkama ei saa. (Ma ei tea tglt, võib-olla on teil seal lumi maas juba...)

Ja siis vaadake Eesti Televisioonist maailma parimat sarja - ENSV-d. Sest ka Eesti näitlejad kuuluvad asjad-mille-üle-eestlasena-uhke-olla tippu. Ja naerge, sest naer on terviseks, ja kui mina koju tagasi tulles paistan väheke hiinlase nägu, siis ei ole seal midagi imestada, sest elu siin meie Häärberis on ka üks suur komöödia, ausalt... :D