1.10.12

Uskumatu...

...mihukeste troppidega ma koos elan. :D
Ennist skaipisin kodustega, kui uksele koputati. See oli Daan, kes tagastas jalgratta tule, mida ta mult laenanud oli. Natukese aja pärast hakkasin alla kööki minema, avasin oma toa ukse ja... See oli tõkestatud telekaga. :D Üks nimelt vedeleb meil siin juba pea nädal aega ülemises esikus, sest Stefan ja Sânne ei ole suvatsenud viitsida seda kolikappi tõsta, ning loomulikult pidi Daan selle mu ukse ette lohistama... Nojah, üle ma temast kalpsasin ning veetsin veidi aega all köögis - üritades lollide naljade keskpunktis natuke mikroökonoomika kodutöid teha. Loomulikult ei tulnud sest suurt midagi välja, nii et kolisin üles tagasi, öeldes lahkudes midagi sellist, et jätan nad meelt lahutama nõudepesumasina taimeriga koos minuteid tagurpidi lugedes. 5 minutit tagasi tormas Sânne mind hüüdes trepist üles, prõmmis uksele ja ütles, et ma ülikähku alla tuleks, kui kogu lõbust ilma ei taha jääda. Püüdes leida mingit kompromissi skeptilisuse ja uudishimu vahel, läksin siiski igaks juhuks üsna kiirelt alla... ja leidsin nad köögist jalgu trampimas ja kätega  vastu lauda kolkimas, kuna nõudepesumasina taimer jõudis nulli, mille peale nad rõõmsalt HAPPY NEW DISHES huilgasid...

No comments:

Post a Comment