Mitte, et see oleks just eeskujulik rasvane jõululumi, vaid sihuke vahva peenike puru, mis poole ajast sajaks nagu hoopis ülespoole. Aga ikkagi!
Ja mina istun siin oma kohvi ja stroopwafel'i ja töö-ökonoomika praksiülesandega, endal kõht kartulit ja praekala täis nagu saarlasele kohane! Ma arvan, et ma ei ole kunagi varem üksi olles selle peale tulnud, et peaks kala praadima, sest õnneks saab seda kodus käies piisavalt tihti. Kusjuures tegu oli heeringaga, mida ma vist varem kunagi küpsetatud peast pole saanud. Vähemalt ei mäleta küll. Vot sedasi kohanetakse võõra riigiga. ;)
Kuusk on meil toas ja nüüd tilpnevad ka välistrepi käsipuude küljes ja ukse peal oksad, sest me Daniga käisime eile õhtul ja "päästsime" ära selle kontsu, mille poisid meie jõulupuu alumisest otsast maha saagisid (sest see oli liiga suur). Natuke on nii need oksad kui puu ise tegelikult juba kuivanud, aga loodame, et peab meie suurejoonelise jõulupeoni vastu, see on umbes kahe nädala pärast. Elini kutt oli vist lubanud meile ka kuuseehteid anda, mida tal pidi massiliselt olema. Tulukesed ja pisut karda Antoine sinna juba ükspäev sättis. Pärast kolmapäeva peaks mu stressinimekiri ka märgatavalt vähenema, nii et siis võin rahus jõuluasjadega tegeleda. Sest ausalt, mul on sel aastal täiesti lapselik jõulutunne - ja ma olen sellega nii rahul! =)
No comments:
Post a Comment