Kindel on see, et kindlat pole midagi!
ehk siis
Ei mingeid liharulle.
Tagant ettepoole: singirullid, täidetud munad, kartulisalat, külmad lihalõigud ja pikkpoiss ning hapukurk. Ja neoonplastist väänatud prillid, need ei saa ometi ühelt pidulaualt puududa! :D
Mürakas kräsupea passib meetri jagu minu selja taga kapiäärel.
Kõige selle tegemine võttis aega umbes nii kaua, et üleeile kella 5 ja 6 vahel maandusin köögis ning oma tuppa tudile jõudsin täpselt siis, kui kell sünnipäeva algust kukkus. Pluss tunnike eile singirullide ja täidetud munadega jauramiseks. Kõnekas fakt, et meie armastatud pidulauasöögid on samamoodi tööjõumahukad nagu meie majanduski... :D
Ja mis põhjusel need liharullid ära jäid:(? Ja ma ei ole Isamaaliste tortide võistluselt veel su panust leidnud, aga usun, et põhjuseks on ajapuudus, mis pole võimaldanud pilte üles laadida:)
ReplyDeleteIkka heaga,
Ausalt öeldes vist täitsa põhjuseta. :)
ReplyDeleteAga vaatan, et tordivõistluses on meie suguvõsa juba väga stiilselt esindatud! :P Mulle väga meeldib selle lihtsuse võlu, ausalt öeldes nende hulgast, mis praegu Nami-Namis ripuvad, olen leidnud vaid paar üksikut, mida järgi tahaks (osata) teha. Ei lähe lihtsalt eriti peale see võltsvärvidega martsipanimöll. :)
Aga vahukommikate - mis moodi see veel käib?!
Kuidas siis teiste muljed olid pidusöögist?
ReplyDeleteNoh, tegemise käigus sain muidugi mõnitusi, et weird Estonian food ja mis plöga see kollane (munatäidis) on, väkkkkkk... :D Munad said esimesena otsa ja kõik ülejäänu riburadapidi järele, v.a. kartulisalat, aga seda ma tegingi hästipalju, et saaks ise veel piisavalt ülejääke nosida. :P Ohhh, õnnistust, kui hea võib ikka üks asi olla. Ja kui hea, et ma pole Portugalis, kus hapukoorest võib vaid unistada. ;)
ReplyDeleteMuideks, singirullid meeldivad mulle väga ja täidetud mune pole ka ammu saanud! Mina tegin Belgias riisisalatit maitsestamata jogurtiga, sest ei saanud nendest piimatoodetest seal aru, kas miski peaks olema hapukoor ka :D
ReplyDeleteIngl. k. marshmellow fondant - vahukommid tuleb mikrokas koos vähese veega vedelaks sulatada ja siis sellele massile tuhksukrut seni juurde sõtkuda kuni saab elastse ja vormitava taina, mis enam ei kleepu. Ühesõnaga üks suur suhkrumöll:)
ReplyDeleteEi, piimatoodete osas on Rootsi täitsa ok, leidub kohupiima ja -juustu ja isegi mitte ainult hapukoort, vaid topsike peene kirjaga "Smetana". Kui nende piimad ainult nii veidrad poleks - kolmest variandist üks on joodav (3,5%), sest kaks tükki on rohkem nagu nõudepesulapivesi (1,5% ja eriti 0,5% - seda viimast panin eile olude sunnil kohvile ja sama hästi oleksin võinud vett lisada...)
ReplyDeleteMaarja - huvitav mõte; ma eeldan, et see on siis sama käideldav kui martsipan. Ja loll küsimus oleks vist, et kas liiga magusaks ei läinud... :P
Isegi parem, kuna rullida on hulga kergem ja ei ole nii õrn kui martsipanist kiht; aga magus on tegelikult küll, sellega peab sisu tehes arvestama!
ReplyDeleteEsiteks kiidan Maarja kavalat ideed, peaks isegi proovima ja tort ka lihtne ja armas!
ReplyDeleteJa Kata, sa oled nii tubli, et kalli kodumaa sünnat nii tähistasid! Praegu isutabki see kõige traditsioonilisem ja maailmaparim kartulisalat.. HAPUOOREGA! Peab kevadeni välja venitama. Muideks piima koha pealt on siin ka sootuks teised lood - nö värskeid ühe päeva piimasid neil pole (nende jaoks imelik) vaid on pastöriseeritud piimad, mis võimaldavad sul vabalt 2 kuu varu ära osta.. Täitsa ok on isegi, kuid siiski kodumaa piima igatsus on küll juba päris suur :(