Täna saab Arvid, meie häärberi noorim, 21 aastat vanaks. Sel puhul oli meil eile väga eriline õhtu - kõigepealt sõime Arvidi vaaritatud ossobuco't (mis ei ole tema puhul suvaline, kuna nimelt tema isa on mõnda aega Milano kandis elanud, kust see roog ka pärit on) ning seejärel kolisime ringi elutuppa... Koos küünalde, jazz'i, viski ja sigariga! Ma ei ole kindel, kas meil siin seni midagi nii stiilset üldse toimunud on. Ning üks asi siis jälle ära proovitud - ent tõenäosus, et minust saab sigarisuitsetaja, on küll suht olematu. :) Aga nn second-hand smoke oli igal juhul palju meeldivam kui tavalistel sigarettidel*.
Viskiga oli hoopis teine lugu. Valmistasin end mentaalselt ette selleks, et "pärandan" oma klaasi poistele, aga ausalt öeldes suutsin päris kähku lõhna ja maitset nautima õppida. Oli kuidagi pehme ja sujuv, ilmselgelt mitte mingi jamps. Arvid on (jällegi tänu oma isale) päris suur viskihuviline (mitte mõista seda nii, et ta pidevalt viskis liguneb, eksole:)), nii et ta uuris meilt, kas me tahame normaalset, veidi kallimat, suht kallist või väga kallist juua. :D Kuna meie keegi asjast midagi ei tea, siis arvasid poisid, et võib vabalt ka normaalsega proovida, aga lõpuks tuli Arvid ikkagi selle suht kalliga välja.
Ja kõige lõpuks, kui Arvid pärast sügavat südaööd viimaks ometi oli ära garaaži läinud, veetsime mina, Elin, Dan ja Daan tunnikese õhupalle täis puhudes, neile igasugu sõnumeid ja õnnesoove peale kirjutades ning kööki üles riputades. Nüüd ma ainult soovin, et oleksin täna vähe varem üles ärganud, et Arvidi nägu näha, kui ta kööki tuli; aga eks ta siis jagab ehk õhtul muljeid. :) Ja loomulikult tegin ma torti ka, kust hommikul oli ilusti tükk kadunud - võib vaid loota, et seda sõi ikka Arvid ja mitte Daan, kellel on koogitaltsutamisega probleeme. :D
* Õnneks pole meie majas mingeid suitsetamise ja haisemise probleeme olnud, sest meie tuumikgrupist keegi seda ei harrasta. Uus tüdruk suitsetab küll ja vist üsnagi paadunult, aga muidugi käib ta selleks õues ja noh, pärast läheb ka keldrisse oma tuppa, nii et vähemalt mina millegi all kannatama ei pea. :)
No comments:
Post a Comment