Kinnisideedest & mõisaelukatest

Viimane nädal on mul möödunud eeskätt ajurünnaku tähe all, ja seda nimelt magistritöö teema suhtes. Ülikiire selle väljamõtlemisega veel pole, aga kuna samal ajal hakkab mulle tunduma, et nimelt see väljamõtlemine kõige suurema osa ajast/vaevast vaat et nõuabki, siis on kuidagi sinnapoole kiskunud, et iga teine mõte, mis pähe tuleb, ongi magistritöö. Patrioot, nagu ma teadagi olen, on mul helesinine unistus kirjutada midagi Eesti kohta, ja soovitatavalt kasutada mõnda neist vingetest mudelitest, mida mulle on siin üritatud õpetada. JA  -tagatipuks veel mitte lasta raisku neid teadmisi, mille bakatööd kirjutades sain. St ma ei hakka tegema järjekordset tööjõuprognoosi, aga võib-olla annaks midagi ära kasutada hariduse ja tööturu üldiste seoste kohta. Häda on aga selles, et "kõik asjad on juba ära tehtud". No muidugi kindlasti kõik ei ole, aga siis on jälle see häda, et kust saada andmeid... Sest ma ütlen, neil svenssonitel siin on lihtsalt kadestusväärsed andmestikud! Üksi omapead midagi tähendusrikast koguda, millel ka statistiline usaldusväärsus oleks, ma elu sees ei suuda. Tähendab, mitte vähemasti selle magistrielu sees siin. Nii et kui kellelgi on mulle pakkuda mõni suurepärane teema + kobe andmestik, siis andke tuld! ;)

Mõisauudiseid ka. Mäletate, kirjutasin, et meile kolib nüüd sisse Erika? Poisid olid temast jube vaimustuses, et ilus ja tore... Kuniks nädal pärast seda, kui ta oli osad oma asjad siia toonud ja siis mitte üldse enam nägu näidanud, tulid tema vanemad - pange tähele, kasutades keldrikorruse välisust, nii et Elin ainult hea juhuse tahtel märkas seda toimetamist! - ja viisid need asjad jälle minema. Miks Erika meile ei koli(nud), jääb igaveseks mõistatuseks. Sest meie tropi majaomanikuga ei ole eriti võimalik suhelda - ta vastab ainult neile inimestele ja kirjadele, millele heaks arvab. Aga nüüd hakkab meil olema Fanny. Nagu ta ise väitis, siis homsest alates. Ma ise olen homme päev otsa ära (sellest veidi hiljem), nii et ju ma siis õhtul vaatan, mis sest asjast välja tulnud on. Seekord vähemalt olen ka mina teda juba näinud. Asi algas eelmisel nädalal, kui ta esimest korda tuba vaatamas käis. Mina kuulsin ainult tema häält, sest olin üleval oma toas, üsna mannetu ja tatine, ega tahtnud võõrast inimest ära ehmatada. ÄÄRMISELT tähelepanuväärne oli asja juures see, et Dan, kes talle maja näitas, ütles hiljem, et tal ei tekkinud neiukesega mingit sidet. Nimelt Dan on meil see, kes üldiselt alati inimestes head leiab ja ma ei mäletagi nagu, et ta oleks kellegi kohta öelnud, et ta talle ei meeldi (noh, tõenäoliselt ikka on ka, aga mina tõesti konkreetseid juhte meenutada ei suuda). See meelestas jalamaid kogu ülejäänud rahva jube negatiivselt ära! :D Ja kui Fanny üleeile koos oma vennaga jälle siia tuli, olime kodus parasjagu mina, Stefan ning Elin. Siis rääkis neiukene peaaegu et ainult Eliniga, ja nagu me pärast teada saime, siis ei meeldivat talle inglise keelt kõneleda. Nojah, tegelikult tundus küll, et talle valmistas pisut raskusi. Arvatavasti on asi väheses praktikas. Kindel on aga see, et kui ta sisse sulanduda tahab, tuleb tal asjast üle olla, või vastasel juhul jääb ta mõisaelust pigem kõrvale, sest kodune keel on meil siin täiesti kindlalt inglise keel, hoolimata 3 rootslase ja 2 hollandlase kooselust...

Juba enam-vähem nädala olen ma olnud kergelt tatine-köhane-kurgune. Ei aita just eriti kaasa see, et kooli vurades hakkab kolepalav, ja koolis istudes selle võrra kolekülm... :( Mingid hetked isegi arvasin, et mul võib palavik olla, aga õnneks pole meil siin kraadiklaasi. :P Igal juhul olen hoolega kodust kaasa saadud raviteed joonud, mis loomulikult sai kaela kommentaaride laviini teemal "mis lilli sa siin tassis solgutad?" (nõmm-liivatee, raudrohi ja saialill...). Jooksmas pole tükk aega käinud ja võrkpalli jätsin ka see nädal vahele, nii et väga loru tunne on. Aga nüüd igatahes aitab, homsest peale hakkan terveks! Sest ees seisab kaks minireisi. Homme läheme koos Anna ja veel ühe tsikiga siit ca 30 km kaugusele Landskronasse, kus elab Codruta, kes on meid juba ammu külla kutsunud. Mina viin külakostiks Vana Tallinna koorelikööri, mille ma tegelikult umbestäpselt spetsiaalselt selliseks puhuks (st kursaõdedega limpsimiseks) viimati kodust tulles kaasa võtsin. Andis ikka oodata seda hetke! :D Ja laupäeval läheb kogu meie pere Kopenhaagenisse - pool seltskonda Carlsbergi õlletehase visiidile, mille hollandi poisid Stefanile sünnipäevaks kinkisid, ning me ülejäänud kondame niisama siin-seal ja meie Eliniga tahame rootsi poiste õuduseks muidugi ka pisut poodelda... :P Ning hiljem kavatseme üle vaadata Taani päälinna ööelu. Võimalik, et ka selle väikese baaripugeriku, kus mina 5 ja pool aastat tagasi esimest korda bluusi avastasin, mis omakorda viis Londoni bluusibaaride väljaguugeldamiseni, mis omakorda viis Charlotte St Blues Bari leidmiseni omaenda tänavalt, mis omakorda viis... Noh, mäletate ehk ise ka, milleni. Mina küll mäletan! :P