Lammas ei ole all paremas nurgas.
Ajamasin käima ja tagasi aastasse [X - 8 +/- 2] , kui ikka üsna palju võrguvõistlustel sai käidud! ;) Ärge küsige, mis turniir see on vmt, mul pole õrna aimugi. Stefan lihtsalt kaasas mind võistkonda ja nüüd saame vist mitmed teisipäevad mängimas käia - iga kord ühe vastasega. Eile alustasime kohe võidukalt 2:0 ja üldiselt läks väga kenasti, v.a. teise geimi esimesel poolel, kui jäime 11:1 maha, aga siis võitsime ikkagi! (Aga harjumatu ja naljakas oli see, et mängisime "vanade reeglitega", st 15-ni, aga nii, et ainult oma serviga saab punkti.) Eriti lahe oli see, et meil oli Dani ja Sânne näol ka fännklubi kaasas! Ehkki ma/me ei kuulnud neid üldse, no mina lihtsalt olin ülimalt fookuses, mis oli väga hea tunne - tegeleda tunnike tõesti ainult ühe asjaga, siin ja praegu, mitte hüpelda (vähemalt mõttes) kogu aeg ühelt teisele.
Ülehomme põrutan jällegi Kopenhaagenisse, seekord tarblise asja pärast - Eesti saatkonda ID-kaardile järele (aitäh, kallid kesiganes kallil kodumaal, et kõigil 2011. a kaartidel mingeid turvaasju uuendada tuleb, sest muidu ei saa seda enam elektrooniliselt kasutada - mis on suht see, mille najal minu elu seisab - ning lahenduseks välismaal elavatele eestlastele on asenduskaardi väljastamine saatkonnast, kuhu tuleb muidugi oma kulu ja kirjadega minna... I am not amused. :S). Igatahes kavatsen väheke ka poodides ringi vaadata ja pärast eilset mängu läks mõte sellele, et hoiaks õige silmad võrgutossude suhtes lahti. :P Kuna võrkpalli mängides liigub jalg palju küljelt küljele, siis nädalake tagasi avastasin, et olin oma jooksutossu juba selle mõne trenniga veidi katki rebinud - parandasin muidugi ära nii, kuis oskasin, aga arvan, et nendega edasi mängimas käies see asi hästi ei lõpe. Hundid näljased ja lambad puhta puru...
No comments:
Post a Comment